|
|
Автор: Oskar L?vi
Год: 2014
Издание:
[издательство не указано]
Страниц: [не указано]
ISBN: 9789985330203
Peategelase, k?lavanema Kotso t?tre Linda ilu v?rdleb ?ks noor krahv Riia linnuses Madonnaga, kui soovib teda maalida. Autor j?lgib k?laelu ja ajaloos?ndmuste taustal oma peategelase eluk?iku – abielu Avispea maleva pealiku ?nnemeelega, poegade saatust, suhteid ?e Jutaga ja hiies toimetava k?la n?iaga, vangistust Riia all laagris ja linnuse m??ri ehitamist seal, armastust traagilise saatusega augustiinlasest preestri Johannese vastu ja l?puks ?nnelikku kristlikku abielu noorp?lve armastatu V?ttelega. Lugejal on kerge j??da uskuma, et niisugune v?iski olla ?he naise, ?he k?la, ?he rahva elu 13. sajandi alguses muistse vabadusv?itluse ajal – nii rahulikel aegadel kui r??stamiste, k?lade p?letamise, tasuretkede, vangistusse viimise, pantvangide andmise ja ristiusu vastuv?tmise ajal. Oskar L?vi (1892 Viljandimaal – 1977 Montr?alis) oli Peterburi ?likooli l?petanud agronoom ja ?rimees, kes t??tas Turkestanis, Eestis ja Pariisis. 1944. aastal p?genes ta Eestist Rootsi ja suundus 1950. aastal Kanadasse. Juba koolip?lves tundis Oskar L?vi huvi ajaloo, muinasjuttude ja muu vanavara vastu. Kirjutama ja oma t?id avaldama julgustasid teda paguluses Artur Adson ja Aino Kallas. Aino Kallase meelest oli L?vi tugevus tema teoste dramaatilisus. L?vi teoste peategelased on naised, keda ta pidas hingeliselt huvitavamaks kui mehi ja kelle tundeid ning m?tteid ta oskas usutavalt ja haaravalt edasi anda. Oskar L?vi avaldas oma romaanid paguluses varjunime Jaan J?rvalane all. Nii ilmusid Torontos romaani “Kolm naist” esimene ja teine osa (1965) ning ajalooliste romaanide triloogia pealkirjadega “Veretasu” (1966), “Risti t?he all” (1966) ja “Kirikuehitajad” (1970). Ajaloolistes romaanides on autor valinud toimumispaigaks Henriku Liivimaa kroonikas esimest korda mainitud Avispea k?la, mis asub Virumaal. Autor ?tleb oma p?henduses: “Olgu see teos siis ahtakeseks t?nut?heks emale tema uskliku armastuse eest ja ?htlasi v?ikseks m?lestusm?rgiks meie esivanematele kaugeist ununenud p?evist.”
|
|
